Kuigi aju ja soolestik ei asu just kõrvuti, võimendab stress teatud juhtudel soolepõletikku. USA ja Hollandi teadlased leidsid, et ajust tulevad signaalid liiguvad kehas soolestiku närvirakkudeni, mis eritavad seepeale põletikulisi kemikaale.
Juba varem oli teada, et vaimse stressi korral hindavad patsiendid teatud sooletõbedega kaasnevat põletikku rängemaks. Nüüd teavad teadlased, miks see nii on. Uus uuring osutab pikale signaalrajale, kus vallanduvad esmalt ajus molekulid, mispeale asuvad viimaks tööle soolestiku immuunrakud, vahendab Nature News.
Uus töö püüdis näidata, kuidas pikaaegne vaimne koormus võib tekitada kehalisi vaevusi. Ühtlasi viitab see, et stressitase võib oluliselt vähendada põletikulise soolehaiguse ehk IBD ravi tõhusust.
Uuringu kaasautori ja Pennsylvania Ülikooli mikrobioloogi Christoph Thaissi sõnul läheb uuringu põhisõnum vastuollu tavapärase ravikäsitlusega. Praegu ei arvestata tema sõnul üldse, kuidas võib patsiendi ravitavust mõjutada tema vaimne seisund.
Ajust soolde
Põletikulise soolehaiguse sagedamini esinevad sümptomid on kõhuvalu, kõhulahtisus ja kurnatus. Haigusel on kaks põhitüüpi: haavandiline jämesoolepõletik ja Crohni tõbi. Mõnel inimesel kulgevad need kergelt. Teistel põhjustavad haigused aga ränka kurnatust ja haigus võib lõppeda mõnikord isegi surmaga.
Seejuures on tähele pandud, et enne põletiku teket on inimesed sageli silmitsi seisnud stressirohkete sündmuste nagu töökaotuse või suhte lõppemisega. Christoph Thaiss ja kolleegid said nüüd jälile, kuidas see seos täpsemalt toimib. Selgus, et stressirikka sündmuse järel saadab aju neerupealistele signaale. Näärmed eritavad seetõttu omakorda kogu kehasse glükokortikoididena tuntud hormoone.
Algul oletas töörühm, et glükokortikoidid mõjutavad immuunrakke otseselt ja sunnivad neid eritama põletikku tekitavaid molekule. Thaissi sõnul selgus aga, et kahe sammu vahel on veel vaheetappe. Hiiri uurides leidis Thaiss kolleegidega, et glükokortikoidid mõjutavad soolestiku närvirakke ja nende tegevust toetavaid gliiarakke.
Asjasse segatud immuunrakud
Kui glükokortikoidid gliiarakud tööle panevad, eritavad mõned neist immuunrakke käivitavaid molekule. Immuunrakkudest vallandub omakorda ühendeid, mida kasutatakse tavaliselt haigustekitajate tõrjumiseks. Stressi mõjul põhjustavad need molekulid aga valulikumat soolepõletikku.
Samal ajal pärisvad glükokortikoidid arengujärgus soolestikuneuronite küpsemist, leidis töörühm. Selle tagajärjel eritavad pärsitud arenguga neuronid vähem signaalmolekule, mis sunnivad tavaliselt soolestikulihaseid kokku tõmbuma. See tähendab, et toit liigub seedekulglas aeglasemalt ja soolehaigust on veelgi ebamugavam taluda.
Paradoksaalselt kasutavad arstid glükokortikoidide mõnikord põletikulise soolehaiguse raviks. Pealtnäha vastuolulist olukorda võib seletada sedasorti ravimite lühikese tarvitamiskuuriga. Ehkki lühiajaline glükokortikoidide tõus ja langus paistab põletikku alandavat, hakkavad need Thaissi sõnul kroonilise stressi korral hoopis põletikku võimendama.
Sümptomeid leevendav stressiravi
Aju võime sellest kaugel asuvates elundites põletikku põhjustada näib Christoph Thaissi sõnul olevat seni arvatust palju tugevam. See viitab, et põletikulise soolehaiguse ravimid võivad koos stressimaandamise võtetega mõjuda tõhusamalt kui eraldi võetuna. Ajust soolde ulatuval teerajal liikuvad molekulid võivad aga kujutada endast ka tulevikuravimite sihtmärki.
Töö mõju võib osutuda seeläbi laiemaks kui üksnes põletikulise soolehaiguse tekkepõhjuste mõistmine. Stressi peetakse samuti üheks naha ja kopsude põletikuhaiguste võimendajaks – seal võib seos toimida piki sama signaalirada.
Edasistes uuringutes tahab Thaiss uurida, kas stressi kõrval mõjutavad inimese üldist tervist muudki ajuseisundid. Tema sõnul tuleks põhjalikumalt uurida nii aju ennast kui ka selle mõju pealtnäha ajust kaugetele tervisemuredele.
Uuring ilmus ajakirjas Cell.
Toimetaja: Airika Harrik
Link – https://novaator.err.ee/1608992821/krooniline-stress-voib-kaia-kohu-kaudu